Rakvere Linnakodanike Seltsi eestvedamisel korraldati sel aastal Rakvere linna päevade raames miniarvamusfestival “Julge linnakodanik”. Osalema olid oodatud nii kohalikud kui ka linnapäevi väisama tulnud külalised – igaüks, kellele pakub huvi kogukondlik tegevus. Kohtumise keskmes oli arutelupaneel, mis tõi kokku väga erinevad osapooled, arutamaks selle üle – kes on julge kodanik; mida tähendab kogukonnakeskne lähenemine/valitsemisviis ja kuidas kogukonnad ning omavalitsused saavad teha paremini koostööd?
Paneelis osalesid Siseministeeriumi rahvastiku ja kodanikuühiskonna asekantsler Raivo Küüt, Eesti Koostöö Kogu ekspert Heldi Ruiso, Rakvere Linnakodanike Seltsi juhatuse liige ja Moonaküla linnaosa eestvedaja Daisy Kull, Haljala vallavalitsuse kommunikatsioonijuht Kent Kerner ja alles äsja Rakveres ACFi projekti “Kodanikuks olemise ABC” raames toimunud esimese kogukonnaringi eestvedaja Maia Simkin. Igapäevaselt toimetab Maia ka Juhan Kunderi Rahvakooli eestvedamisega ja ta on ka paarikümneaastase omavalitsuses tegutsemise kogemusega endine ametnik. Arutelu modereeris Eesti Rahvaülikoolide Liidu tegevjuht Heleriin Jõesalu.
Küsimusele, et mida siis inimesed vajavad, et olla julged kodanikud, vastas Maia, et nad vajavadki võimalust turvalises keskkonnas mõtiskelda ja arutleda selle üle, mida see kodanikuks olemine õieti tähendab. Ta lisas, et kui ta kogukonnaringiga alustas, ütlesid kohaletulnud, et nad tulid vaid kuulama ja ärgu Maia nende käest midagi küsigu. Kogukonnaringi kestel sai ta aga tunnistajaks sellest, et osalejad muutusid üha avatumaks ja julgemaks ning kogukonnaringi lõpuks oli igaühel oma selge arvamus.
Miniarvamusfestivali üks korraldajatest ja samuti Rakvere Linnakodanike Seltsi juhatusse kuuluv Laila Talunik, panustas külalisesinejana ka Rakveres toimunud kogukonnaringi elluviimisesse. Tema sõnul täitis see kogukonnaring justkui täiskasvanute kodanikuõpetuse ülesannet, mida on hädasti tarvis. Sellest inspireerituna tunnetati ka aruteluringi korraldamise vajadust, et anda inimestele enda hääle kuuldavaks tegemise võimalus.
Paneeldiskussioonil kõlas palju huvitavaid mõtteid, mõned neist olid järgmised:
- Raivo Küüdi sõnul vajame kogukonnakeskset valitsemisviisi ehk tugevat ja mõtestatud koostööd kohalike omavalitsuste ja kogukondade vahel, sest päeva lõpuks on peaaegu kõik meie ühiskondlikud väljakutsed seotud sellega, kas ja millest inimesed/kodanikud hoolivad või ei hooli, millega seoses otsustavad tegutseda või olla passiivsed. Ka igasugustele kriisidele vastupidamine on lõpuks seotud meie riigi sisedemokraatia tugevusega.
- Heldi Ruiso, kel ka isiklik kogemus kodanikuühenduse Loov Viljandi eestvedamisest, tõdes, et kuigi häid koostööpraktikaid juba leiab, siis tundub, et kogukonnakeskse valitsemisviisi osas tuleb meil veel pingutada. Temalt kõlas metafoorina mõte, et see võiks olla sama nagu ID-kaart – alguses oli see võõras ja tekitas inimestes umbusku, nüüd aga teavad kõik, kuidas ID-kaart teeb meie igapäevaelu mugavamaks. Samamoodi võiks olla kogukonnakeskse lähenemisviisiga – iga inimene ei pea olema iga hetk ühiskondlikult aktiivne, kuid ta peaks teadma, kuidas see toimib ja mis on tema võimalused kaasarääkimiseks ja panustamiseks.
- Kent Kerner lisas, et kogukondade ja omavalitsuste vahelise koostöö ülesehitamisel tuleb ka hoolega jälgida, et kaasamine ei muutuks “näiliseks”. Inimesed peavad saama päriselt kaasa rääkida, aga ka kohalikele omavalitsustele peab jääma erinevaid võimalusi/praktikaid reageerimiseks. Kõige olulisem on omavahelise usalduse loomine. Ta tõdes veel, et kuigi kommunikatsioon on tõesti nii õnnestumiste kui ka ebaõnnestumiste keskmes, siis ei saa ükski kommunikatsioonispetsialist teha korda katki läinud suhteid.
- Daisy Kull tõi välja, et kuigi nendegi Moonaküla linnaosa kogukonda liitis esialgu ühine probleem ja mure tänava ehitusega, siis nüüd on jäädud kokkuhoidvalt tegutsema, sest kogukonnana toimetades ollakse tugevamad ja koos on neil ka tore. Samuti tõdes ta , et kogukondlik lähenemine vajab eestvedajat või suisa mitut ja ikka on oht, et nii “põlevad” aktiivsed kogukonnaliigutajad ka kahjuks läbi. Ka see on tema sõnul teema, millest peaksime ühiskonnas rohkem rääkima ja mõtlema sellele, kuidas teha nii, et see ei juhtuks.
- Heldi Ruisolt kõlas veel mõte, et küll sõltuvalt algatusest, ent siiski tuleb ka kodanikualgatuste puhul olla valmis, et ollakse seotud poliitika ja poliitikutega. See ei pruugi aga sugugi olla alati meeldiv kogemus ning nõuab harjumist.
Kõigil osalejatel oli paneeldiskussiooni jooksul võimalik küsimusi küsida, kaasa arutada ja samuti oodati neilt sisendit just Rakvere Linnakodanike Seltsi tegevuse eesmärkidele ning sellele, milline peaks olema üks julge Rakvere linna kodanik.
Olulisemad aruteluteemad võttis kokku ka ajakirjanik Siim Mihailov, Virumaa Teatajast.
Artikli leiab siit: https://virumaateataja.postimees.ee/7793564/milline-voiks-valja-naha-uks-omavalitsuse-julge-kodanik
Autor: Heleriin Jõesalu (ERLi tegevjuht, arutelupaneeli moderaator)