Rahvaülikoolide esimese konverentsi eesmärk on teadvustada Eesti elanikele ja hariduselu kujundajatele vabaharidusliku koolituse ja rahvaülikoolide tähtsust elukestvas õppes.

Konverentsil arutleme üheskoos, milline on rahvaülikooli koht tänasel Eesti haridusmaastikul ja kuidas pakkuda täiskasvanud elanikkonnale kvaliteetseid õppimisvõimalusi.

Tutvustame rahvaülikoolide tegevust, panust ja potentsiaali ühiskonna ja kogukonna arengus.

Lisaks kuuleb veel:

  • mis on vabaharidusliku õppimise väärtus ja kasu ühiskonnas, tasemehariduse ja tööalase koolituse kõrval;
  • mis on vabahariduse roll inimeste heaolu ja ühiskondliku seisundi parandamisel ning sotsiaalse sidususe suurendamisel;
  • miks peeti Eestis rahvaülikoolide loomist vajalikuks juba 19. sajandi lõpuaastail ja kas õppimine teeb õnnelikuks;
  • mis siis ikkagi on rahvaülikoolide kasutamata potentsiaal ja kas õppimine tõesti päästab maailma?

Miks me räägime like’idest? Sellest ja muust olulisest loe edasi taustaloo alt.

Konverents toimub kutsetega, registreerumine siin. Kõikidel huvilistel on võimalik jälgida konverentsi ka veebiülekande vahendusel.

Programm

10.30 – 11.00      Saabumine, kohanemine, tervituskohv

11.00 – 11.05       Konverentsi avatervitus, sissejuhatus ja päeva tutvustamine

                               – Heleriin Jõesalu, moderaator

11.05 – 11.10        Avasõnad tervituseks Pärnu linnapealt

                               – Romek Kosenkranius, Pärnu linnapea

11.10 – 11.30      “Enam valgust – kõikidele! Rahvaülikooli algusaegadest”
                               – Krista Aru, Tartu Ülikooli raamatukogu

Kursused Tartu Eesti Põllumeeste Seltsis – oludele vastav katse rahvaülikooli loomiseks. ”Vanemuise” selts ja teatrimaja – rahvaülikooli sünnipaik. Miks rahvaülikooli vajati? Mida ja kellele seal õpetati? Kes olid õppijad ja kes tasus kulud? Rahvaülikooli mõtte areng sõja-eelses Eesti Vabariigis: rahvakultuuri süvendamise ja vaba eneseharimise sihis. Kas sellest kõigest on ka midagi õppida?    

11.30 – 11.50       “Rahvaülikoolid ja vabaharidus Eestis täna”
                               – Maire Breede, Eesti Rahvaülikoolide Liit

Mida nimetada vabahariduseks ja missugust õpet pakutakse Eesti rahvaülikoolides? Üldpädevused kui keerukas maailmas hakkamasaamiseks vajalikud oskused. Tööalase- ja vabaharidusliku koolituse eristamise olulisus. Rahvaülikoolide võidud ja väljakutsed tänases Eestis.

11.50 – 12.15       Minevik, olevik, tulevik – rahvaülikoolide olemus Soomes” (eestikeelne tõlge)
                               – Johanni Larjanko, Bildningsalliansen – rootsikeelne vabaharidus Soomes

Rahvaülikoolid 20. sajandi alguses ja tänapäeval. Kas rahvaülikoolide roll täna on aidata inimesel toime tulla tööturu konkurentsis või hoopis midagi enamat? Kas õppimine rahvaülikoolis on tulemuse saavutamine või protsess ja küsimuste esitamine?

12.15 – 13.15      Lõuna ja üllatused

13.15 – 13.20      Sissejuhatus päeva teise osasse

13.20 – 13.45      Elukestev õppimine – inimese eralõbu või vastutus ühiskonna ees?

                              Ministeeriumide vaade vabaharidusele Eestis –  Vestlusringis haridus- ja teadusminister Liina Kersna,
                              kultuuriminister Anneli Ott ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

13.45 – 14.10      Leidlik ja inimlik haridus sillutab teed tulevikku”
                              – Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia

Muutuvas ajas muutub ka hariduse roll ja vahel isegi olemus. Faktide omandamisest juba ammu ei piisa. Vajame tarkust, mis aitaks kaasaegses maailmas toime tulla ja muudaks ühiskonda sidusamaks. Palju teadmisi ja rohkelt haridust ja kultuuri ei muuda veel kedagi targemaks. Vajame võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ning olla kohanemis- ja õppimisvõimeline nii indiviidi kui ka kogu ühiskonna tasemel. Selles kontekstis kasvab järjest selliste leidlike, nii uute kui ka hästi unustatud vanade haridusalaste ettevõtmiste roll, mis aitavad inimesi edasi valdkondades, mis neile rõõmu teevad, inimeste vaheliste lõhede tekkimist väldivad, isiksuste konarusi siluvad ja ühiskonna sidusust kasvatavad.

14.10 – 15.00     Paneeldiskussioon „Rahvaülikoolide kasutamata potentsiaal“ – osalevad:

                              Jane Väli, Eesti Töötukassa
                              Ülle Pind, Swedbank
                              Riina Kütt, koolituskeskus Tungal
                              Marko Šorin, Riigikogu
                              Aksel Lõbu, Eesti Rahvaülikoolide Liit

                               Väike seljasirutuspaus, kohv ja suupisted laudadel

15.00 – 15.20      Diskussioon jätkub laudkondades

                              – Kuidas saan mina ja minu organisatsioon kasutada rahvaülikooli potentsiaali?

15.20 – 15.30     Päeva kokkuvõte

15.30 – 15.45      Muusika, tähistamine ja lõpetamine

Programmis võib ette tulla väikseid muudatusi.

Peaesinejad:

Krista Aru

Krista Aru on töötanud Tartu Ülikoolis, Eesti Kirjandusmuuseumis, Eesti Rahva Muuseumis ja Eesti Riigikogu liikmena. Alates 2019. aastast on ta Tartu Ülikooli raamatukogu direktor. Tema uurimistöö on keskendunud eesti kultuuriloole ja eestikeelse ajakirjanduse ajaloole. Krista arvab, et eestlaste püüdluste ja saavutuste alus on meie usk haridusse, teadmistesse ja teadusesse. 

 


Maire Breede

Maire Breede on kogu oma tööelu perioodil töötanud kultuuri- ja täiskasvanuhariduse valdkonnas. Ta on Tartu Rahvaülikooli asutaja (kultuuriülikooli nime all aastal 1987) ning aastast 2001 sihtasutuse Tartu Rahvaülikool juhatuse liige. 2011. aastal asutasid Maire Breede ja Heli Kaldas Eesti Rahvaülikoolide Liidu, et anda oma panus rahvaülikoolide arengusse Eestis. Rahvaülikool on talle olnud pidev elukool ja südameasi. Tartu linn on tunnustanud Maire Breedet Tartu medaliga 2012 ning 2020. aastast on tema jalajäljed Tartu Teerajajate alleel.


Johanni Larjanko

Johanni Larjanko on elukestev õppija ja õpetaja. Ta süda kuulub vabaharidusele alates aastast 1997, kui ta selles valdkonnas tegutsema hakkas. Õppimine on protsess, mida toetab kõige paremini grupp ja rahvaülikoolid pakuvad selleks suurepärase võimaluse. Elukestev õpe on praegu olulisem kui kunagi varem ja et seejuures olla nii ajakohane kui hoida samal ajal põhiväärtusi, on väga oluline, et õpetajad käiksid ajaga kaasas. Johanni annab sellesse oma panuse töötades Soomes, Põhjamaades ja rahvusvahelisel tasandil. Ta tunneb, et täiskasvanute koolitajad on ülemaailmselt ühendatud ja jagavad ühiseid väärtuseid.


Tarmo Soomere

Tarmo Soomere on lõpetanud Moskva Riikliku Ülikooli matemaatikuna, omandanud kaks doktorikraadi ning veetnud õppides ja teadustööl ligi 15 aastat erinevates välisriikides. Praegu Eesti Teaduste Akadeemia president ja Euroopa riikide peateadurite foorumi eesistuja. Tallinna Tehnikaülikooli rannikutehnika professorina püüab mõista, kuidas mõjutavad lained meie randu muutuvas kliimas. Kahekordne riigi teaduspreemia laureaat. Postimehe aasta inimene 2005. aasta jaanuaritormi ohtlikkuse lahtimõtestamise eest. Parim teaduse populariseerija 2011. Valgetähe III klassi teenetemärk 2014 Eesti rannikuteaduse maailmatasemele vedamise eest.


Paneeldiskussioonis osalevad:

Jane Väli 

Jane Väli on üle 20 aasta juhtinud erinevaid meeskondi, viimased 11 aastat on ta seda teinud Eesti Töötukassa Tartumaa osakonnas. Lisaks tegutseb ta superviisor/coachina ning on Eesti Supervisooni ja Coachingu Ühingu liige. Loovuse ja energia hoidmiseks tegutseb Jane MTÜs Tartu Spontaansusteater playback näitlejana, meetodi viljeleja ja koolitajana, lisaks annab loenguid Tartu Ülikoolis sotsiaalse heaolu teemal. Ta elus pole olnud päevagi, kui samaaegselt töötamisega poleks ta olnud seotud mõne kooli ja õppimisega.


Riina Kütt

Riina Kütt on pikaajalise kogemusega täiskasvanute koolitaja. Tal on täiskasvanute koolitaja kutse, tase 8 ja magistrikraad andragoogikas. Riina on täiskasvanuhariduse valdkonna praktik-uurija ning Koolituskeskus Tungal omanik ja koolitaja. Ta teeb koostööd mitmete erialaste ühenduste ja teiste koolituskeskustega ning veab eest Võru- ja Põlvamaa täiskasvanute koolitajate võrgustikku. Riina õppijateks on peamiselt teised täiskasvanute koolitajad, aga ka õpetajad, mittetulundussektoris tegutsevad eestvedajad ning muidugi enesearengust huvitatud täiskasvanud.


Ülle Pind

Ülle Matt töötab personalijuhtimise valdkonnas 22 aastat. Alates 2015 asus ta tööle Swedbank Eesti personalijuhina.  Enne seda töötas Ülle Ericssoni ja Stora Enso Baltikumi personaliosakonna juhina. Inimeste arendamise, karjääri ja elu planeerimise on Ülle võtnud südameasjaks kõigis organisatsioonides, kus personalivaldkond tema kujundada on usaldatud. Maineka tööandja esindajana räägib Ülle kaasa talle olulistel teemadel ühiskonnas, nagu palgalõhe, vähenenud töövõimega inimestele töökohtade loomine ja 50+ inimesed tööjõu turul.


Marko Šorin

Marko Šorin töötab Riigikogus 2019. aastast ja on kultuurikomisjoni liige, kus enamik teemasid on seotud haridusega. Varasemalt on töötanud Pärnu linnavalitsuses haridusvaldkonna abilinnapeana ning olnud Sindi linnapea. Enne avaliku sektori töökohti on Marko tööl olnud AS-is Viisnurk ning AS Wendre. Praegusel hetkel õpib ta Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis teenuse disaini ja juhtimise erialal (magistrantuur) ning tema esimese aasta praktika organisatsiooniks oli Eesti Vabaharidusliit.


Aksel Lõbu

Aksel Lõbu töötab Tartu Rahvaülikooli turundus- ja kommunikatsioonijuhina. Lisaks on ta Eesti Rahvaülikoolide Liidu kommunikatsioonijuht, täiskasvanute koolitaja, EPALE saadik. Oma töös ehitab ta toimivaid sildu kaasaegse kvaliteetse õppe loomise, vabahariduse kommunikatsiooni, infotehnoloogia rakendamise ja organisatsiooni arendustöö vahel. Noorest peast alanud haridusaktivismile järgnes töö ajakirjanikuna, edenemine disaini, reklaami ja kommunikatsiooni suunas ning viimaks omandatud oskustega ringiga tagasi haridusvaldkonnani jõudmine.


Moderaator

Heleriin Jõesalu 

Heleriin Jõesalu teekond täiskasvanuhariduse valdkonnas sai alguse aastal 2006, kui ta asus õppima Tallinna Ülikooli andragoogika erialale. Alates sellest ajast on kogu tema tööalane karjäär olnud seotud täiskasvanud õppijate toetamisega – teekonda mahuvad kogemused nii koolitusjuhi, koolituskeskuse juhataja kui ka koolitaja rollis olemisest, samuti mitmed haridusvaldkonda toetavad ametid, nagu näiteks Innoves (nüüd Harno) ning Haridus- ja Teadusministeeriumis. Täna toimetab Heleriin koolitusettevõttes Kasvulava.

Taustalugu

Täiskasvanud eestlane õpib täna rohkem kui kunagi varem. Kelle kõrvu veel ei ole jõudnud, siis saame endale tõesti pika pai teha – pea iga viies täiskasvanu õpib. Õpitakse näiteks kutsekoolides või kõrgkoolides ehk formaalõppes, aga üha rohkem ka mitteformaalõppes ehk koolitustel, seminaridel, õpiringides, veebikursustel jne. 

Seda head tulemust ja tunnet iseloomustab aga paraku ka pöördvõrdeline protsess – õpivad rohkem need, kellel on suurem õppimise kogemus ja -harjumus. Lisaks õpivad rohkem eestlased, naised ja nooremad inimesed. Madalama konkurentsivõimega täiskasvanud on endiselt õppimisest kõrvale jäänud. Erialase hariduseta, see tähendab vaid põhi- või keskharidusega täiskasvanuid, on Eestis ligikaudu 200 000. See on kolmandik meie tööealisest elanikkonnast.   

Eesti rahvaülikoolid on avatud kõigile õppijatele – oodatakse nii õpihimulisi täiskasvanuid kui mõeldakse ka sellele, kuidas kaasata ja kõnetada enam neid, kes on õppimisest kõrvale jäänud. Rahvaülikoolide missiooniks on pakkuda igale ühiskonna liikmele laias valikus, kvaliteetseid ja kodulähedasi enesearenguga tegelemise võimalusi. 

Mida tähendab pealkiri “Rahvaülikoolide kasutamata potentsiaal – like‘e on piisavalt, aga kuidas edasi?”

Meie konverentsi pealkiri on sündinud soovist tutvustada rahvaülikoolide tegevust hariduselu kujundajatele ja laiemale avalikkusele, et ühiselt arutleda, milline on rahvaülikoolide potentsiaal ühiskonna ja kogukonna arengus. Rahvaülikoole küll teatakse ja tuntakse, kuid ainuüksi sellest jääb kogu potentsiaali kasutamisel väheks.

 Muretseme 

  • nende täiskasvanute pärast, kes panevad sotsiaalmeedias meie õppimisvõimalustele like ehk “meeldib”, aga õppima kunagi ei jõua – mõistagi ei ole õppimine ju päriselt nii lihtne, see nõuab pingutust;
  • nende avaliku, era- ja kolmanda sektori asutuste pärast, kes panevad sotsiaalmeedias meie õppimisvõimalustele „meeldib“, aga koostöösuhteid vabahariduse edendamiseks ei loo;
  • nende poliitikakujundajate pärast, kes panevad sotsiaalmeedias meie õppimisvõimalustele „meeldib“, aga vabahariduse rolli elukestvas õppes ei teadvusta.

Ülo Vooglaiult kõlab mõte, et õpe on vahend, aga vahendiks saab miski vaid eesmärgi suhtes. Mis on Eesti eesmärk täiskasvanud õppijate toetamisel? Harjumuspäraselt tahaksime sellele küsimusele otsida vastust Haridus- ja Teadusministeeriumist – aga kas ikka vaid sealt? Mis roll ja seos on sellel näiteks Kultuuriministeeriumi või Sotsiaalministeeriumiga? Milline on või võiks olla kohalike omavalitsuste roll täiskasvanuhariduses? 

Palju keskendume haridus- ja sotsiaalvaldkonnas erialasele haridusele ja läbi selle konkurentsi- ja kohanemisvõime suurendamisele kiiresti muutuvas maailmas toimetulemiseks, kõrgele tööhõivele ja targema töö tegemisele. Aga kas vaid töökeskkond on see, mis meie ümber muutub? Kindlasti mitte!

Meil on vaja pidevat valmisolekut tulla toime erinevate rollidega nii isiklikus-, tööelus kui ka ühiskonnas. Selline toimetulek eeldab kompleksseid pädevusi ja vabahariduslikul õppel on selles täita oluline osa. 

Sestap korraldame konverentsi, et kutsuda kaasa mõtlema vabahariduse rollist elukestvas õppes ja  rahvaülikoolide kasutamata potentsiaali üle. 

  • Rahvaülikoolid saavad pakkuda kodanikuharidust üle Eesti ning viia riigile olulised sõnumid sel moel inimesteni.
  • Rahvaülikoolidel on kogemus ja võimekus jõuda keerulisemate ja nõrgemate sihtgruppideni ning sellega aidata suurendada paremini hakkamasaavate inimeste hulka.
  • Rahvaülikoolis õppimine aitab meie inimestel püsida kauem tervete ja sotsiaalselt aktiivsetena, mis omakorda lisab tervena elatud aastaid. 

Eestis on vabaharidusliku õppe suuremateks pakkujateks rahvaülikoolid

Vabahariduslik õpe on isiksuse arengut, loovust, ettevõtlikkust, kodanikuaktiivsust ja sotsiaalset sidusust arendav (või toetav) üldhariv täiskasvanud õppijatele avatud mitteformaalne õpe, ilma otsese tööalaste kompetentside arendamise eesmärgita. See annab täiskasvanule võimaluse õppida või arendada üldpädevusi, mis on vajalikud igas rollis ja eluetapis. See mõjutab kogukonna ja laiemalt ühiskonna sidusust ning tugevdab demokraatiat.

Rahvaülikoolid on kaasaegsed õppekeskused, mis oma koolituste, huviringide ja erinevate õpisündmustega toetavad inimeste mitmekülgset ja terviklikku arengut. Rahvaülikoolid on oma tegevuses paindlikud, arvestavad õppijate erinevate vajaduste ja soovidega ning reageerivad kiiresti ühiskonnas esile kerkivatele koolitusvajadustele. Rahvaülikoolid pakuvad tuge ja koolitusi ka neile, kel on jäänud kool pooleli ja on seega mõeldud ka vähese konkurentsivõimega inimestele. 

Mida annab rahvaülikoolis õppimine?

  • arendab erinevaid eluks vajalikke oskusi nagu enesejuhtimine, algatusvõime, sotsiaalne kohanemine, loovus, kultuuriteadlikkus, IKT kasutamine, jpm;
  • annab võimaluse eneseväljenduseks, tegeleda meelerahu pakkuva hobiga, mis võib viia uue töö või eriala leidmiseni; 
  • toetab kodanikupädevusi, loob võimekuse panustada aktiivselt oma kogukonna, riigi arengusse; 
  • panustab inimese üldisesse heaolusse – loob tasakaalu isikliku ja tööelu vahel, annab hea vaimse ja füüsilise vormi;
  • pakub võimaluse tunda rõõmu õppimisest ja enesearenguga tegelemisest, mis võib toetada edasist elukestvas õppes osalemist.

Konverents toimub kutsetega Pärnu Rahvaülikoolis ja veebiülekandena kõigile huvilistele EPALE lehe vahendusel.

Pärnu Rahvaülikooli juures saab parkida maja taga hoovis ja ees tänaval.

Küsimuste korral: konverentsi peakorraldaja Hannelore Juhtsalu, rahvaylikool@kultuur.ee

Pärnu Rahvaülikool tänava poolt